Väljavõte Madli etnoloogiliste välitööde päevikust

Alustasime tänast päeva kell 8 kohvi, tatrahelbepudru ja vorstisaiadega, nagu ikka (välja arvatud tatrahelveste osa), ja sõitsime kella 9ks kaevandisse. Pärastlõunaks lubas vihma, aga ilmateade pole kaevamiste jooksul seni täpsusega väga hiilanud ja hommik oli igatahes soe ja päikesepaisteline. Liiga palav sellegipoolest polnud, sest õnneks asub kaevand enamjaolt puude vilus. Hommikupoolik möödus asjalikult, kuid lõbusas meeleolus. Arutlesime kaevamise ajal juba tavapäraseks saanud lingvistiliste küsimuste, kultuuriliste erinevuste ja popkultuuri üle ning vahepeal lipsas sisse mõni järjekordne laulukatke. Aeg-ajalt lendasid kaevajatele sülle kommid, mis aitasid meeleolu hoida ja motivatsiooni tõsta. Samuti toimus lühike, kuid efektiivne õpituba, pärast mida oskavad kahtlemata kõik osalised teha vahet vihmaussi esi- ja tagaosal.

Hakkame lähenema looduslikule pinnasele, mis tähendab, et leide on jäänud vähemaks ning tumeda mulla alt tuleb nähtavale heledamat pinnast. Samuti on nii sügaval suhteliselt vähe kive, mistõttu on kaevamine palju mugavam kui varem. Leidude vähesust näitab muuhulgas fakt, et esimene tahhümeetriga leidude sissemõõtmine toimus alles kell 11 ning kokku mõõtsime ennelõunal ainult kaks korda. Nüüd, kus hulk suuremaid kive on kaevandi kõrvale vinnatud ja allesolevad on kaevandi pinnaga võrreldes senisest kõrgemal, on inimesed kolinud kividelt rohkem maha istuma.

Pärastlõunal tabas meid kõva vihmasabin, mille eest jooksime Kivivare talu sauna eesruumi peitu. Vahepeal jäi vihm mõneks ajaks järele, nii et jõudsime leiud sisse mõõta, aga uue vihmahoo tõttu ei õnnestunud enam kaua tööd teha. Aeg oli samas juba sealmaal, et võis tänaseks süümepiinadeta lõpetada  ja päevaga täitsa rahule jääda. Päeva ilusaima leiu tiitlile pretendeerivad seekord kaks asja – ilusate jäljenditega savinõukild ning klaasijäänused.

Madli writes a little about today:

As usual, we started today at 8 am and were at the site by 9 am. The weather was nice and the morning passed well. While excavating we talked about linguistic questions, cultural differences and pop culture, which has already become a habit (a fun one though). At times some candies flew into our laps to keep us motivated. In the meantime we had a short, yet effective workshop. Hard to describe, but at least the participants can differentiate between the front and back end of a worm now.

We’re getting closer to the virgin soil of the area, meaning less finds and seemingly lighter looking soil. The lack of finds is illustrated by the fact that we actually started measuring them in around 11 o’clock when we finally decided to have some fun with our precious total station. Now people have started to relax and really enjoy the scene after the massive stones have been hurdled away and the remaining ones are just sitting there and not disturbing that much. The time to actually sit on the ground and not on the stones has finally arrived.

We had some rain in the afternoom and, of course, we did find our shelter in the sauna. There was a slight disturbance in the force (of the rain) and as such we found some time do some actual work, but we only managed to take the coordinates of a few finds and not much else. Oh well, the time was late anyway and therefore we just called it a day. We had been pretty productive anyway so… Anyway, the two main contestants for the find of the day are: an awesome pottery shard or some pieces of glass.

_DSC4016

_DSC4019

Advertisements

Liz talks about her excavation experience in Estonia

I came to Estonia for a digging holiday away from my usual job in working for York Archaeological Trust. There are some stark differences between archaeological practices here in Estonia and back home in England which have caused great discussions between myself and native excavators. To my knowledge it is mandatory on commercial excavations in the UK to wear steel toe capped boots at all times on dig sites. This should usually be accompanied by a high vis jacket and hard hat displaying company logos. You can never dig in shorts.

During excavations at the tarand-grave people get in amongst the large stones that mark the grave site with their bare feet and could shift soil in their bikinis if they wished. I cant quite bring myself to that but dig in shorts and trainers, not trusting myself not to impale or otherwise injure my feet and religiously smother my pasty legs in insect repellant in the vain hope that the mosquitoes will leave me alone. I have more than fifty large bites on my legs alone.

When I return to site in York I will hide my painful advert for Brits abroad in combat trousers and don my work boots, despite the similarly roasting summer being experienced in both locations. Despite not fully embracing usual Estonian excavation attire I have appreciated the freedom, and relaxed attitudes on site compared to what I am used to in the UK. This includes enjoying a beer and a sunbathe between shovelling dirt.

Tulin Eestisse vahvale kaevamisretkele, eemale oma põhitööst Yorkis Inglismaal. On selge, et kaevamispraktika siin Eestis ja kodus Inglismaal on üsna erinev – eks oleme sel teemal ka palju arutanud. Näiteks on brittidel minu teada kohustuslik kanda kaevamistel alati raudninadega jalatseid. Sellele lisaks pistetakse Ühendkuningriigis selga veel helkurvest ja kiiver koos vastavate firmade logodega. Lühikestes pükstes kaevamist küll ette ei tule.

Tarandkalme kaevamistel ronivad inimesed kalmekivide vahele lausa paljajalu ning võivad seal töötada lausa ujumisriietes. Päris hästi ma sellega küll ei kohandu ja pole lühikestes pükstes kaevandisse roninud, kuna pole kindel, et ma oma jalgu kogemata ei vigasta. Oht on suur. Loodan siiski, et meeletu mutukatõrjevahend suudab igasugu elukad minust eemal hoida. Ilmselt küll asjatult, kui arvestada, et mu jalgadel on juba enam kui viiskümmend erinevat putukahammustust.

Yorki naastes peidan oma üdibritilikud jõledad sõjeväemaigulised püksid ja saapad, ilm on tegelikult  ju sealgi samalaadne. Ma pole küll päris omaks võtnud eestimaist nappi kaevamiskostüümi, aga siinne vabadus ja muhe suhtumine kaevandis on midagi uut ja mõnusat. Mulla kühveldamise vaheajal päevitamine ja väike karastava märjukese nautimine on igaljuhul integraalne osa sellest kogemusest.

_DSC2256

Meie meeskond

Short stories about the people excavating, not in English, sorry. We might translate it at some point…

Sellest, kes meil siin Aakres kaevavad, saate lugeda siit:

_DSC2272

Maarja Olli: Tartu Ülikooli doktorant. Kaevandi kindlakäeline juhataja. Huvitub rooma rauaajast ja seetõttu loomulikult ka tarandkalmeist. Loodab leida palju ehteid, ornamenteeritud esemeid ja inimesi, kes nendega seotud olid. Vabal ajal hoolitseb oma vabakasvatusega kassi, Kurista Kuurvürsti Kurnjäuskase eest.

_DSC1646

Anu Kivirüüt: Sheffieldi ja Tartu Ülikooli magister ja septembrikuust ka doktorant. Kaevandi kindlakäeline juhataja. Uurib inimluid, eriti neid mis pärinevad rooma rauaajast ja on põletatud. Põlemata inimluud on ka toredad, kuid soovib siiski leida korralikku pesana hauda asetatud põletusmatust. Tema kass Rulle, Maarja kassi vend, kolis mõnda aega tagasi Supilinnast Ihastesse.

_DSC1671

Pikne Kama: Tartu Ülikooli doktorant. Huvitub folkloorist, arheoloogiast ja surmakultuurist. Vabal ajal teeb sohu auke ja otsib rabalaipasid. Seni pole veel ühtegi leidnud, ehk õnn pöördub peagi.

_DSC1672

Allar Haav: Southamptoni ja Tartu Ülikooli magister. Ühendab füüsilise ruumi virtuaalsusega, unes näeb numbreid ning vabal ajal tegeleb arheoloogiliselt oluliste lingvistiliste üksikküsimustega ja joob õlut. Aakre kaevamistele sattunud peamiselt kohusetundest: eks ole vaja päästa kamraade digitaalkaosest. Põhiliselt on meelel sügavfilosoofiline mõtisklus: missugune on õieti vahe digitaalsel ja virtuaalsel reaalsusel ja kuidas see kõik kalmete ja taranditega seostub?

_DSC1743

Anti Lillak: Tartu Ülikooli doktorant, Marguse vend. Jumaldab keraamikat ning tegeleb vabal ajal ka arheoloogiliselt oluliste lingvistiliste üksikküsimustega. Anti on ka pühendunud muusik ning arheoloogiaga tegeleb nüüd peamiselt vabast ajast, mis bändidega esinemisest üle jääb.

_DSC1667

Margus Lillak: Töötab Kaitseliidus, on Anti vend. Kaevamistele sattus isiklike suhete tõttu (Maarja käskis, Antil oli ükskõik). Arheoloogiakraadi asemel on maastikuarhitektuuri magister, kuid on juba piisavalt kaevamistel osalenud, et võib kogenematutele paista arheoloogina.

_DSC1736

Evelyn Fridolin: Õpib maailmakirjandust ja keeli. Hetkel, näiteks, soome keelt. Evelyn on osalenud kaevamistel juba 9 aastat (alustas 14-aastaselt). Enamasti on ta kaevamistel joonistanud, kuid nüüd kurdab tehnika pealetungi üle (teeme me ju joonistamise asemel kaevandist 3D mudeleid).

_DSC1656

Màiri MacLean: Tuleb Šotimaalt Barra saarelt, Sheffieldi ülikooli magister. Teda huvitavad loomaluud ja Eesti, nüüd ka tarandkalmed. Tutvus kohalike sääskede ja parmudega ning sai teada, et on nende hammustuste vastu tugevasti allergiline. Sellegipoolest peab ta vapralt vastu ja pakatab entusiasmist.

IMGP2766

Liz Eastlake: Sõitis kohale Yorkist, Sheffieldi ülikooli magister. Teda võib näha Jorviki viikingimuuseumis lastele arheoloogia põhitõdesid õpetamas. Huvitub luudest, eriti hammastest. Tema jaoks on kaevand olnud vägagi lahke: hambaid on palju. Kaevamiste ajal on avastanud enda jaoks ka pisinäriliste, eeskätt hiirte, lõualuud.

_DSC1658

Liivi Varul: Tuleb Kesk-Eestist, viimasel ajal küll pigem Tartust, on arheoloogia magistrant. Huvitub luudest ja kivikalmetest. Eeskätt meeldivad talle küll kivikirstkalmed, kuid ka tarandkalmed on Liivi arvates põnevad.

_DSC1668

Edgar Laksa: Teeb 3D-asju, on Tartu Ülikoolis teist aastat, kraadi veel ei ole. Õpetas Maarja ning Anu 3D-mudeleid tegema, aga ise teeb paremini. Ennustame talle helget tulevikku arheoloogiamaastikul.

_DSC2252

Johannes Vilu: On veel noor, käib varsti juba keskkoolis. Loodame, et nakatasime ta arheoloogiapisikuga, sest just tema leidis meie esimese eriti uhke leiu: ketassõle.

_DSC1725

Madli Oras: On kolm aastat õppinud arheoloogiat, kraadi veel ei ole. Kuna ta on õpib kõrvalerialana etnoloogiat, otsustas ta ühendada kaks meeldivat: Aakres teeb ta ka etnoloogiliste välitööde praktikat. Seetõttu klõpsab ta tihti pilte ning kutsub aeg-ajalt inimesi endaga sauna eesruumi privaatvestlustele. Õnneks on kõik siivas ja salvestatud ning hiljem võivad ka kaevamistel osalenud enda tegevust vaadata läbi Madli silmade.

_DSC3864

Maria Smirnova: Teenekas arheoloog, magister. Huvitub semiootikast, isegi õppis seda. Meil on külas vaid lühikest aega, kuid annab ohtrasti nii semiootilist nõu kui ka laseb kellul kiiresti käia.

_DSC3883

Janika Viljat: Arheoloogiamagistrant Tartu Ülikoolis. Huvitub tarandkalmeist ja põlenud luudest. Ise uurib küll Saaremaal asuvat Võhma kalmet, kuid ka Aakre oma paistab sobivat.  

Esimese nädala kokkuvõte.

Esimene nädal Aakre tarandkalmel on möödunud edukalt. Oleme jõudnud eemaldada kolm kivikihti, leidnud haruldasi leide, korraldanud infopäeva, kaevanud ülilaheda seltskonnaga ja palju muud vahvat.

Tehnika ja metoodika:

Kaevame väikeste aiakühvlite ning kelludega, labidaid pole seni veel kasutanud. Meie eesmärk on kõik leiud üles võtta väga täpselt, kasutades selleks elektrontahhümeetrit (mõõdab GPS kordinaadid ja eksib sealjuures maksimaalselt sentimeetriga). Kui mõni leid jääb märkamata, siis pole ka hullu, kuivsõelume kogu kaevatud pinnase ka läbi.

Kuna tegemist on kivikalmega – kalme koosneb suurematest ja väiksematest kividest – kaevame kivikihtide kaupa: eemaldame kividelt pinnase, puhastame kivid ilusti välja, dokumenteerime ning seejärel eemaldame nähaolevad kivid. Suuremad kivid oleme aga paika jätnud, kuid tuleb ka nende aeg. Tänase seisuga oleme eemaldanud kolm väikeste kivide kihti.

Igast kihist teeme ka 3D mudeli, üht neist saab näha siit: https://sketchfab.com/models/2769fe972e7d4d528a7c0bdeb9768620

Leiud:

Kuigi me ei ole veel väga sügavale jõudnud, on esimese nädalaga välja tulnud mitmeid põnevaid leide. Uhkeimaks on kindlasti meie pesamuna Johannese leitud emailitud ketassõlg.

ketas

Taoline sõlevorm on üpriski omane Kagu-Eestile. Samuti on sõlge ehtiv emailitud nõgusate külgedega romb just selline motiiv, mida on leitud peaasjalikult Kagu-Eesti sama aja ripatsitelt, sõlgedelt, rinnanõeltelt.

leiud

Unikaalseks Kagu-Eestis võib ka lugeda kolmnurkse peaga peakilpsõlge.

peakilp

Veidi tavalisemad siin piirkonnas on olnud pahksõled.

pahk

Leidnud oleme ka kaelakeede juppe: spiraale ja helmeid, mida on tavaliselt kantud raudtraadile lükitult. Siin on ka üks stiilinäide:

kaelakas

Savinõude tükke on meil tulnud leidudest vast kõige enam. Tavaliselt on nad paarisentimeetrise läbimõõduga killud, aga Piksel õnnestus leida suisa veerand potti.

sk

Liz leidis ka väikse taldrikulaadse nõu fragmendi, mis on samuti üpriski ainulaadne. Ei ole kindel, milleks seda kasutati: kas tavalise lauanõuna, matuseurni kaanena või millegi muuna. Lisaks esemetele on kalmes ka kadunukesi endid, kuid vaid väikeste luutükikeste näol.

Luud:

Siiamaani on teada, et enamikesse Kagu-Eesti tarandkalmetesse on surnuid maetud põletatult, kuid Aakre tarandkalmest on leitud ka väga palju põlemata luude fragmente. Eriti palju on seni kaevatud kihtides olnud hambaid. Kusjuures ainult ühel neist oli väike auk, järelikult ei söödud palju suhkrut.

Infopäev:

Kuna arheoloogid ei kaeva vaid enda lõbuks, korraldasime eile infopäeva. Kohalike huvi oli väga suur. Tutvustasime kalmet, kaevamismetoodikat, leide, luid ning käisime ära ka linnamäel ning rääkisime veidi, mida 2011. aasta kaevamistel sealt leidsime.

Selle nädalaga püüame kaevandiga lõpuni jõuda ning nagu alati, on kõik oodatud kalmele meie tegemisi uudistama!

The first week of excavations has been a success! We have removed three layers of stones, found some unique artefacts and had an information day. We have been creating a 3D model of each of the layers and here you can see one of the first ones: https://sketchfab.com/models/2769fe972e7d4d528a7c0bdeb9768620

The most spectacular find so far is an enamelled disc-fibula. The found head-shield fibula is also rather unique. The most common things we have found are small pieces of pottery, but we have also unearthed quarter of a pot and a fragment of a plate.

On Sunday we had an information day and many locals came to see how archaeologists work: we showed them the finds and bones and also talked about the site itself, the hill-fort and the settlement nearby.

Neljas päev

Sel ajal, kui tüdrukud linnas käisid, muljetasid koju jäänud poisid möödunud päevast:

Päev oli edukas. Eemaldasime esimese kihi kive, selle hulgas saime jagu ka kahest suurest kivist kaevandi keskel. Ühe minema veeretamiseks läks vaja lausa nelja mehe jõudu. Aga see pole kaugeltki kõige suurem, mida kalme ehitusel on kasutatud, ja järeldada võib sellest, et roomarauaaegsed Aakre asukad olid päris tugevad. Samas võisid nad kasutada lisaks oma rammule ka mõistuse jõudu (meie piirdusime täna ainult oma füüsilise jõu kasutamisega). Esimese kivikihi all oli mulda ja eelduspäraselt hakkas kaevandi alalt paljanduma uus kivikiht. Päev pakkus seniajani ka kõige rikkalikuma leiusaagi: kaks tervet sõlge ja ühe sõle katke, kaks tervet spiraalsõrmust ja tükk pronks kaelavõrust, mis kaunistatud mummude ja keeratud traadiga. Üks pronkshelmes. Sõlgedest üks oli pahksõlg ja teine haruldane peakilpsõlg. Meie rõõmuks on pronks kivide vahel väga hästi säilinud. Ehetel puuduvad põlemisjäljed ja ka enamik pisikestest luukildudest, mis oleme leidnud, on põlemata.

 While the girls had a city break, the guys pondered about the day that had passed:

The day was a huge success. We removed the first layer of stones and even managed to get rid of the two huge boulders right in the middle of the excavation plot. One of those took the combined power of four strong men. Yet it wasn’t even the biggest one and one can suggest that Roman Iron Age people of Aakre were pretty strong indeed. Of course, they could have used a bit of mind power instead of pure raw strength (which was our preferred way today). Now, right under the first layer of stones there was some soil and exactly as we anticipated there was another one! Today we also got the nicest finds so far including two totally intact fibulae and a fragment of another one. Also we got two spiral rings and a piece of a bronze neck-ring complete with bubble-like thingies and some twisted wire. Oh, and a bronze bead too! One of the two fibulae mentioned earlier is of ’pahksõlg’ type, another is super rare head-shield fibula. Delightfully, the bronze between the stones is pretty nicely preserved. The attire had no signs of burning and most of the bone fragments were also unburnt.

_DSC2212 _DSC2192 _DSC2215 _DSC2228 _DSC2202 _DSC2173

 

Teine päev

Tere!

Oleme kaevanud Kivivare kalmel kaks päeva. Selle ajaga oleme taimestikust puhastanud kolm tarandit, sisse mõõtnud kaevandiala ning puhastanud seda mättast. Meie kaevandiks on üks tarand, puhastatuist keskmine,  mille müürid on tehtud väga suurtest raudkividest. Tarandi täiteks on rusikasuurused ja veidi suuremad kivid, aga lisaks sellele on tarandi sees ka väga suuri kive.

Mättakihist oleme peamiselt leidnud savinõukilde, aga ka põlenud ja põlemata inimluid, loomaluid (sh hobuse) ning kaks metall-leidu: pronksspiraali ning spiraalsõrmuse. Kõik leiud on siiani olnud üpriski tüüpilised tarandkalmele. Püüame kõikide leidude asukohad mõõta sealt, kus me nad leiame, kuid tihti kõiki väiksemaid leide ei märka ning et need kaotsi ei läheks, sõleume kogu kaevatud pinnase. Sõela pealt tulnud leiud saavad oma asukoha ruudutäpsusega.

Homsega loodame puhastada mättakihist kogu tarandi ja paneme küpsema ka virtuaalse 3D-mudeli.

Hoiame teid asjaga kursis!

Valik fotosid teisest päevast

 

We have been excavating for two days now and so far we have cleared three enclosures (tarands in Estonian) from nettles, small bushes etc, measured in the enclosure we are excavating and started to remove the turf from the enclosure. There have been already a lot of finds: ceramics, human and animal bones and even two metal artefacts: bronze spiral and a spiral bronze finger-ring.

Tomorrow we will continue cleaning the grave from turf and the computer starts computing a 3D-model.

We will keep you updated!

Introduction to Aakre

Tere!

Järgmisel esmaspäeval (21. juulil) algavad arheoloogilised  väljakaevamised Aakre Kivivare tarandkalmel (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13123), mis kestavad kaks nädalat. Sellel ajal võivad kõik kaevamisi uudistama tulla, kuid ametlik infopäev toimub 27. juulil, sellest aga rohkem infot veidi hiljem.

Aakre Kivivare tarandkalme puhul on tegemist tüüpilise rooma rauaaegse tarandkalmega. Kagu-Eestis on tüüpiliste tarandkalmete puhul tegemist matmispaikadega, mis olid esemete järgi dateeritult kasutusel alates 2. sajandist kuni 5. sajandini peale Kristust. Korrapäraselt ehitatud kivist tarandikesse, mis tihti moodustavad pikki ridu, on maetud peamiselt põletatult. Enamasti on luud ja esemed segatud.

Aakre Kivivare tarandkalmet on veidi kaevanud 1894.–95. aastal Johann Sitzka. Kaevatud osa kalmest on kohapeal ka hästi eristatav ning kalmest on läbi kaevatud umbes kolmandik. Leiumaterjali järgi dateeritult on kalme rajatud 2. ja 3. sajandi vahetusel või 3. sajandi alguses ning on olnud kasutusel kuni 5. sajandini. Kalme ise on väga suur: üle 50 meetri pikk ning umbes 30 meetrit lai. Seal on kivist tarandikke olnud umbes 7. Siin on ka Sitzka tehtud plaan kalmest:

Aakre_Kivivare_kivikalme_maksimaalne_kaevamisala

Sellel suvel on kavas kaevata üht tarandit. Kaevamistel on kaks suuremat eesmärki.

Esimeseks on dateerida kalme kasutusaeg. Lisaks üldisele, vaid esemete põhjal dateerimise probleemile, on ka lokaalsemat laadi probleem. Nimelt asub kalme väga huvitavas muististe kompleksis. Otse kalme kõrval, sellest kagus, asub linnamägi, mida 2011. aastal Maarja Olli ja Heiki Valk kaevasid. Linnuse varasem kasutusjärk jääb söedateeringute põhjal eelrooma rauaaja teise poolde (3. sajand eKr – 1. sajand pKr). Teine periood on söedateeringute ja leidude põhjal eelviikingi- ja viikingiaeg. Linnuse ülesehitamine algas nähtavasti 8. sajandil ning elu linnusel lõppes hiljemalt 10. sajandil. Kaevamistel saadud viikingiaegne leiumaterjal on samasugune nagu linnamäega lõunas külgneval, 1972. ja 1973. aastal uuritud asulakohal ning viitab linnuse ja sellega liituva asula elanike hõivatusele käsitööga. Mõlemal juhul võib leiuainese dateerida 8.–10. sajandisse.

Seega on meil eelrooma rauaaegne linnus, viikingiaja algusaja linnus-asula ning rooma rauaaegne kalme. Huvitav on uurida, kas ja millisel määral oli kalme kasutusel eelrooma rauaajal ja viikingiajal kui seal päris intensiivne elutegevus käis. Kalme rajamise ja kasutusaja määratlemise jaoks on plaanis teha dateeringuid söest ning luudest.

Teise eesmärgina on plaanis uurida luude ning esemete paiknemist kalmes. Kas ja kuidas on esemed ja luud kalmes koondunud ning kas selles võib näha mingisuguseid reeglipärasusi. Seni pole kalmetest leitud luude asukohale erilist tähelepanu pööratud ning nendest saadud info on selle tõttu täielikult kaotsi läinud. Samuti ei ole enamikest Lõuna-Eesti tarandkalmest leitud luid osteoloogiliselt määratud. Kui õnnestub tuvastada luude ja esemete komplekse, siis on selle põhjal võimalik teha oletusi esemete ning nendega seotud inimeste kohta, mida seni pole rooma rauaaja puhul olnud võimalik teha.

Kaevamisi juhatavad Tartu Ülikooli doktorandid Maarja Olli ja Anu Kivirüüt.

Järgmise postituseni!

Maarja, Anu

Lugemist / Further reading:

Kivirüüt, Anu. 2014. A comparative osteological and intra-site spatial analysis of tarand-graves. Magistritöö. (https://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/41912)

Lang, Valter. 2007. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis. Estonian Archaeology, 3. Tartu. (http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm)

Laul, Silvia. 2001. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 e.Kr – 500 p.Kr). – Muinasaja teadus, 9. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 7. Tallinn.

Olli, Maarja. 2013. Rooma rauaaegsed ehted ja ornamendid Eestis. Magistritöö. (https://www.academia.edu/7666324/Rooma_rauaaegsed_ehted_ja_ornamendid_Eestis_Ornaments_and_Ornamentation_during_the_Roman_Iron_Age_in_Estonia_)

Valk, Heiki, Kama, Pikne, Olli, Maarja. 2012. Excavations on the Hill Forts of South-Eastern Estonia: Kõivuküla, Märdi, Truuta and Aakre. –  Archeological fieldwork in Estonia 2011 (http://www.arheoloogia.ee/ave2011/AVE2011_Valkjt_linnamaed.pdf)

 

Summary

Archaeological excavations at the Aakre Kivivare tarand-grave will start next week (from the 21st of July). Excavations are supervised by PhD students Maarja Olli and Anu Kivirüüt from the University of Tartu.

Aakre Kivivare grave is a typical Roman Iron Age tarand-grave which is dated according to the finds from the turn of the 2nd  and 3rd  centuries or the beginning of the 3rd century to the 5th century. It is over 50 meters long and about 30 meters wide.

Tarand-graves are communal burial places with rectangular above-ground stone wall enclosures which are called tarands. The dead are mostly cremated and the bones and most of the artefacts are scattered in the tarand-area.

This year’s excavations have two main goals.

First goal is to date the grave. In addition to the more general problem of dating based only on the finds, we have a more “local” problem. Next to the grave is located a hill-fort which first phase dates according to the radiocarbon date to the Pre-Roman Iron Age (3.–1. centuries BC). The second phase dates according to the finds and the radiocarbon date to the Pre-Viking and Viking Age (8.–10. centuries AD). Next to the hill-fort there is a settlement site which was excavated in 1972 –73 and the finds from those excavations are similar to the ones from the hill-fort. This means that the two sites were used at the same time. So we have a Pre-Roman Iron Age hill-fort, Pre-Viking and Viking Age hill-fort and a settlement site and a Roman Iron Age grave. We want to study (with the help of radiocarbon dating) whether the grave was used at the same time as the other sites.

The second goal is to study the location of the bones and of the artefacts. It is important to know whether there were any rules behind placing of the bones and artefacts to the grave and whether there can be distinguished any clear burial complexes. If we are able to distinguish them, further interpretations of how people and items were connected can be made.