Leiud

Oleme küll kirjutanud päeva ja nädala leidudest, kuid mis me siis kokkuvõtteks leidsime ja mida see kõik meie jaoks tähendab? Enne kui esemeid ja luid saab üldse uurima hakata, tuleb nad puhastada pinnasest. Luud ja savinõukillud pestakse, kuid enamik pronksesemeid puhastatakse pinnasest pintsliga. Eks see kokkuvõte ole seepärast esialgne, sest kõiki leide me ei ole jõudnud kotikestest lahti lammutada ega pesta. Sellega läheb ikka päris palju aega.

IMG_0130_

Maarja pintsliga sõrmust puhastamas

  • Sõled

Iseloomulikuks esemeliigiks rooma rauaajale on kaarsõled, mis töötasid haaknõela põhimõttel. Need sõled on jaotatud mitmetesse eri tüüpidesse ning alatüüpidesse. Koostatud tüpoloogiate abil saab nende kasutusaja määrata paari sajandi täpsusega.

IMG_0193_

Terviklikult säilinud pahksõlg

Vanimaks kaevamistel leitud sõleks on pahksõlg, mis levis Leedus 2.-3. sajandi vahetusel. Ilmselt võib ka meie pahksõle 3. sajandi algusesse dateerida. Selle leiu näol on tegemist ühe varaseima leiuga Aakre kalmest.

IMG_0213_

Peakilpsõlg

Selline peakilpsõlg on Kagu-Eestis täiesti unikaalne ning sellele vastetega otsimisega läheb veidike aega. Praegu on lähimateks vasteteks Põhja-Eestist leitud veidi suuremad kolmnurkse peaga peakilpsõled.

IMG_0137_

Ketassõlg

Emailitud ketassõled on dateeritud 4.-5. sajandisse ning täiesti kohalikud ja iseloomulikud Kagu-Eestile ja Põhja-Lätile. Eriti iseloomulik Kagu-Eestile on sõle keskel olev nõgusate külgedega romb, mida leidub ka teistel piirkonna ehetel. See leid on üheks vanimaks rooma rauaajal kalmesse sattunud esemeks.

  • Sõrmused:
IMG_0166_

Spiraalsõrmus

Enamik leitud sõrmustest on spiraalsed, mis on üpriski tüüpiline tarandkalmete ajale.

Sellegipoolest leidsime ka ühe kena kinnise mehise sõrmuse. Võib-olla on see sõrmus ka kaunistatud, kuid see selgub puhastamise käigus. Piltigi hetkel ei ole, sest see sõrmus on destilleeritud vee purgis (võib veidi näha nt ülalpool Maarja sõrmust puhastavast käest paremal, purgis). Kinnised sõrmused on samaaegsed pahksõlgedega ning koos sellega on tegemist vanimate leidudega kalmest.

  • Käevõrud:

Käevõrud olid meil üldiselt üsnagi haprad.

IMG_0203_

Käevõru.

 

  • Kaelakeede osad:

Leidsime kaelakeede katkeid nii ühendatult kui ka eraldi.

IMG_0144_

Kaks kena spiraali.

IMG_0159_

Helmed

IMG_0197_

Helmed ja spiraalid raudtraadile lükitult

  • Savinõude killud:

Savinõude kilde oli enim kaevatud tarandi servades, eriti otstes. Seda on varemgi täheldatud, nii et ehk on sel mingisugune varjatud või lihtne ja loogiline tähendus. Eks me vaatame ja mõtleme. Milliste ajastute savinõud olid millises piirkonnas ja kui palju on võimalik nõusid rekonstrueerida selgub talve jooksul.

IMG_0175_

”veerand potti” – näha on nii ülemist kui ka alumist põhjaserva, lisaks kaunis nivendiline profiil.

IMG_0185_

Nöörivajutusega savinõu kild.

IMG_0179_

Enamik savinõude kilde olid sellised.

Savinõude kilde oli leidudest kahtlemata enim. Erines nii nende suurus kui ka välisilme. Mitmel savinõukillul oli peal kaunistus – suutsime tuvastata nii nööri kui ka tekstiilivajutusega kaunistatud nõude jääke. Mõnel puhul leidsime nõu servatüki, mis on arheoloogile eriti hea uudis, sest piisava koguse servakildude abil on võimalik taastada nõu suu või põhi ja nii saab teada, kui suure ja millise anumaga oli tegu.

Erilisemad keraamikaleiud seekord olid pea veerand potti ning jupikesed väiksest taldrikust või kaanest. Viimase peal oli näha ka valmistaja küünejälgi.

  • Luud:

Luid oleme leidnud mitmesuguseid: nii inimeste kui ka loomade omi.

Üsna kalme pealt leidsime hobuseluid. Tegemist oli üksikute jalaluudega, millel ei olnud esialgu näha ei lõike- ega kraapimisjälgi. Seetõttu võib arvata, et hobuseluud olid sinna sattunud hilisemal ajal, ehk oli mõni metsloom surnud hobuse jala kalmele peitnud ning sinna unustanud.

Kümne sentimeetri sügavuselt kalme keskosast tuli aga välje mitmeid jäneseluid. Kuna kokku saime kolm kannaluud, siis kahtlemata oli tegemist vähemalt kahe jänesega – igaühel on ju vaid kaks tagajalga. Varasemast ajast on teada, et kivikalmetes leidub jäneseluid. See, kas jäneseluu sattus kalmekivide vahele hautisepotist või jäi haavikuemand kivide vahele ise kinni, näitab luude põhjalikum analüüs: otsime lõike- ja hambajälgi ning vaatame täpsemalt, kui suur osa jäneste skeletist oli esindatud.

Lisaks jänestele ja hobusele leidsime mitmeid linnuluid ning pisinäriliste luid. Kuna nende luud on väiksed ja hiired elavad ka ise kivide vahel, siis võisid need luud pinnases sügavamale sattuda kas või suurema vihmaveega.

Inimluid leidus, Lõuna-Eesti tarandkalmete kohta oli põletamata inimluid üllatavalt palju. Seni on väidetud, et peamiselt on leitud just põletatud luid ja põletamata luud on haruldus. Samas, varasematel kaevamistel ei ole reeglina inimluude uurijaid kohal olnud ja et luid enam kuskil näha pole, ei saa me neid arvamusi kuidagi kontrollida.

Ühtegi terviklikku skeletti kalmes küll ei olnud. Kivide vahel oli siin-seal luutükke ning erakordselt palju oli hambaid. Kokku me neid veel lugenud ei ole, kuid hammaste seas oli nii piima- kui ka jäävhambaid, mõned kulunud ja teised kulumata. Auklikud oli vist ainult kaks hammast, leidude pesemisel võib aga veel mõni välja tulla.

IMG_0226_

Varbalüli, patoloogiata seekord.

IMG_0187_

Parempoolse oimuluu kaljuosa e kõrvaauk seestvaates.

IMG_0227_

Pika luu katke – tõenäoliselt õlavarreluu. Üks suurematest ja uhkematest fragmentidest.

Üllatavalt palju oli hammaste kõrval ka varbaid ja sõrmi. Ühel varbal ka väike patoloogia. Nimelt olid kaks varbalüli niimoodi kokku kasvanud, et omaniku varvas ilmselt enam ei paindunud. Tõenäoliselt oli tegemist väikse traumaga, mis sedaviisi paranenud oli.

  • Põlenud luud:
IMG_0217_

Kolm põlenud luu kildu. Näha on tumedat serva ja vasakpoolsel on seestpoolt näha musta läikivat pinda.

Suur osa leitud luudest olid  põlenud. Enamik luudest olid üsna väiksed pikkade luude katked ehk siis käte-jalgade luude jupikesed. Üsnagi palju oli ka koljuvõlvi katkeid. Siiski oli põlenud luid vähem kui oleks eeldanud.

  • Klaas:

Klaas võib olla arheoloogi jaoks nii hea kui ka halb. Kivide vahelt leidsime paar vanemat sorti klaasikildu, mis oli oma väljanägemiselt õline ning ähvardasid kihtide kaupa pulbriks laguneda. Samas leidsime ühe tarandi nurga juurest ohtrasti pleksiklaasi. Ilmselt on keegi midagi ära lõhkunud ja killud kivi kõrvale mulla alla peitnud.

  • Süsi

Sütt leidsime samuti vähem kui esialgu arvasime. Vähemalt on kindel, et surnuid ei põletatud selle tarandi alal, kus me kaevasime. Siiski suutsime sügavamatest kihtidest söedateeringuteks piisavalt sütt kokku korjata, nii et järgmiseks aastaks oleks teada, mis ajal on need puutükid söeks saanud. Söe pakkisime saastumise vältimiseks fooliumisse. Nii tegime ka luudega ja keraamikaga, mida soovime dateerimiseks ja analüüsimiseks saata. Tõenäoliselt ei saa kohe kõiki analüüse, mida tahaksime, kuid eks me tasapisi kogume.

 

Üks, mida me aga seni veel leidnud ei ole, on luupesad. Eeskätt ootas põlenud luude pesa Anu, sest tema uurimisteemaks on just inimluud ning korralik kompaktne luupesa oleks tööd kõvasti hõlbustanud. Siis oleks saanud teada, kas ühekorraga on põletatud mitu või vaid üks inimene või on inimesed põletatud eraldi, aga hauda asetatud koos. Samuti oleks huvitav teada, kas luupesade hauda asetamisel järgiti mingeid kindlaid reegleid. Rootsist on, näiteks, teada, et kuigi tegemist on põletusmatusega, on vahel luud maasse asetatud anatoomiliselt korrektselt – jalad ühes, pea teises otsas.

 

Edasistest etappidest ning analüüside tulemustest juba sügisel.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s