Kaevamiste lõpp

Kui viimased kaks nädalat on Kivivare tarandkalmel kuulda olnud kühvlite kolksumist, inimeste jutuvada ning sõelade sahinat, siis nüüd on seal vaikne. See tähendab, et arheoloogilised väljakaevamisel kalmel on peaaegu lõppenud. Peaaegu seepärast, et päris valmis me ei saanudki.

Tavaliselt kaevatakse muistised loodusliku aluspinnaseni ehk uuritakse läbi kõik, mis on seotud olnud kunagiste inimeste tegevusega. Meil jäi loodusliku aluspinnaseni vaid loetud sentimeetrid ning kaks väga suurt kivi. Selle suvega püüame juba avatud kaevandiga siiski ühele poole saada, samas ei ole hullu, kui midagi ka järgmisesse aastasse jääb.

Kuigi jõudsime postitada facebooki üsnagi palju pilte, avastasime, et blogi pidamine kaevamiste kõrvalt on erakordselt keeruline, sest õhtuti pärast tööpäeva lõppu, täis kõhu ja troopilise kuumusega, on pea tühi ning mõtteis mõlgub pigem magamine kui päeva kokkuvõtmine. Seega, müts maha nende ees, kes on suutnud kaevamiste ajal korralikku ajaveebi pidada. Meie aga teeme vigade paranduse ning postitusterea täiendamise alles nüüd, pärast töömaratoni.

Viimane kaevamiste nädal läks kuidagi eriti kiiresti. Esmaspäeval-teisipäeval lootsime, et jõuame plaanituga valmis. Tagasilöök tuli siis, kui saime aru, et mõned suured kivid on tõepoolest hiiglaslikud ja nende väljaveeretamine võttis märksa rohkem aega, kui arvasime. Otsustasime, et ei hakka liialt kiirustama, end ja teisi traumeerima, lõpetame ikka ettenähtud ajal ning käime jõudumööda veel mõne päeva kalmel viimaseid sentimeetreid maha koorimas.

Viimase nädala ”leiusaak” oli kesisem kui esimesel nädalal. Peamiselt oli selleks põletatud ja põletamata inimluid ning savinõukillud. Sellegipoolest oli sattunud kalme alumistesse kihtidesse ka mõned muud leiud, näiteks paar spiraalsõrmust, paar väikest spiraalset käevõru (vt üht neist pildilt – kaks paralleelset traadijuppi mõõdulindi all),

Aakre tarandkalme kaevamised 778

poolik kärbissõlg ning kinnine sõrmus. Viimane tuli ühe suure kivi väljavõtmisel selle küljes olnud mullast ning oli tuld saanud. See on huvitav, kuna teised metall-leiud on enamasti põlemata. Ilmselt oli sõrmus kadunukesel sõrmes olnud ka veel tuleriidal.

Leiud olid peamiselt kivide vahel. Kivikihte lugesime kokku kuus, kuigi tõenäoliselt olid mitmed kivikihid kalmesse pandud korraga. Kindlalt võis eristada kolme erineva suurusega kivide kogumit: hiiglaslikud, suured ja väiksed sisetäidise kivid. Selle illustreerimiseks on parim vaadata fotosid.

Hiiglasliku kivi liigutamine

Hiiglasliku kivi liigutamine

Suure kivi veeretamine

Suure kivi veeretamine

_DSC2175

Väikeste kivide korjamine

Suurteks kivideks võiks pidada tinglikult selliseid, mida ühe käega enam tõsta ei jaksanud kuni sellised, mille mehed kahekesi ilma songa saamata kaevandist välja tõsta jaksasid.

Hiiglaslikke kive eemaldasime väiksemate kivide, puulati (kiige) ja raudkangiga. Ladusime kangi ja kiige abil suure kivi alla väikseid, nii et suur kivi tõusis kalme müürini ja siis lükkasime-tõmbasime, kuni kivi välja saime. Sääraseid hiigelkive oli tarandimüüride sees kümmekond. Kaks hiigelkivi jäävad ootama vintsi või mõnda muud tehnikaimet, sest ei suutnud me neid liikuma saada ei kavaluse ega jõuga.

Ilmselt olid esmalt laotud tarandi müürid, seejärel pandud sisse täiteks hiiglaslikud ja suured kivid ning siis mitmes kihis väiksemad täitekivid. Mis etapis luid ning esemed tarandisse  asetati, selgub andmete läbitöötamise käigus, seni aga tundub, et need pandi kalmesse siis, kui mingi kiht täitekive oli juba olemas.

Viimase nädalaga saimegi aru, miks on tarandkalmeid kutsutud monumentaalseteks hauaehitisteks. Kui maa pealt tundus kalme üsnagi lapik ja mitte nii väga monumentaalne, siis mida sügavamale me jõudsime, seda uhkem vaatepilt avanes.

Aakre tarandkalme kaevamised 780

Kalme kagunurgast vaadatune, väikeste kivide täidis on eemaldatud, suured kivid on veel näha.

Kalmemüüride servade sirgeks saamine pidi olema tõsine töö. Meie oleme seetõttu tarandkalmeist veelgi rohkem vaimustuses. Need ehitised valmisid kunagi suure töö ja vaevaga ning selleks, et jääda. Võib ainult arvata, kes olid need inimesed, kellel oli privileeg saada pärast surma sinna maetud.

Äärevareni me sel aastal ei jõudnud, kuid sellega jätkame kindlasti juba järgmisel suvel. Laiendame kaevandit ka kalme keskmisele osale, järgmisesse tarandisse, mis peaks olema ajaliselt varasem tänavu kaevatust. Siis saab ehk parema pildi sellest, kas ja kuidas olid esemed ja luud omavahel seotud. Selleks ajaks on meil läbi töötatud ka selleaastane leiumaterjal ning loodetavasti on kohale jõudnud ka söedateeringute tulemused.

Ka järgmine aasta hoiame teid kaevamistega kursis ning niipea kui Edgar saab valmis 3D mudelid, meie levikuplaanid jms, postitame need ka blogisse. Varsti lisame ka videosalvestusi ja muud põnevat, mis arheoloogide ja kalmega seotud.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s