Introduction to Aakre

Tere!

Järgmisel esmaspäeval (21. juulil) algavad arheoloogilised  väljakaevamised Aakre Kivivare tarandkalmel (http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=13123), mis kestavad kaks nädalat. Sellel ajal võivad kõik kaevamisi uudistama tulla, kuid ametlik infopäev toimub 27. juulil, sellest aga rohkem infot veidi hiljem.

Aakre Kivivare tarandkalme puhul on tegemist tüüpilise rooma rauaaegse tarandkalmega. Kagu-Eestis on tüüpiliste tarandkalmete puhul tegemist matmispaikadega, mis olid esemete järgi dateeritult kasutusel alates 2. sajandist kuni 5. sajandini peale Kristust. Korrapäraselt ehitatud kivist tarandikesse, mis tihti moodustavad pikki ridu, on maetud peamiselt põletatult. Enamasti on luud ja esemed segatud.

Aakre Kivivare tarandkalmet on veidi kaevanud 1894.–95. aastal Johann Sitzka. Kaevatud osa kalmest on kohapeal ka hästi eristatav ning kalmest on läbi kaevatud umbes kolmandik. Leiumaterjali järgi dateeritult on kalme rajatud 2. ja 3. sajandi vahetusel või 3. sajandi alguses ning on olnud kasutusel kuni 5. sajandini. Kalme ise on väga suur: üle 50 meetri pikk ning umbes 30 meetrit lai. Seal on kivist tarandikke olnud umbes 7. Siin on ka Sitzka tehtud plaan kalmest:

Aakre_Kivivare_kivikalme_maksimaalne_kaevamisala

Sellel suvel on kavas kaevata üht tarandit. Kaevamistel on kaks suuremat eesmärki.

Esimeseks on dateerida kalme kasutusaeg. Lisaks üldisele, vaid esemete põhjal dateerimise probleemile, on ka lokaalsemat laadi probleem. Nimelt asub kalme väga huvitavas muististe kompleksis. Otse kalme kõrval, sellest kagus, asub linnamägi, mida 2011. aastal Maarja Olli ja Heiki Valk kaevasid. Linnuse varasem kasutusjärk jääb söedateeringute põhjal eelrooma rauaaja teise poolde (3. sajand eKr – 1. sajand pKr). Teine periood on söedateeringute ja leidude põhjal eelviikingi- ja viikingiaeg. Linnuse ülesehitamine algas nähtavasti 8. sajandil ning elu linnusel lõppes hiljemalt 10. sajandil. Kaevamistel saadud viikingiaegne leiumaterjal on samasugune nagu linnamäega lõunas külgneval, 1972. ja 1973. aastal uuritud asulakohal ning viitab linnuse ja sellega liituva asula elanike hõivatusele käsitööga. Mõlemal juhul võib leiuainese dateerida 8.–10. sajandisse.

Seega on meil eelrooma rauaaegne linnus, viikingiaja algusaja linnus-asula ning rooma rauaaegne kalme. Huvitav on uurida, kas ja millisel määral oli kalme kasutusel eelrooma rauaajal ja viikingiajal kui seal päris intensiivne elutegevus käis. Kalme rajamise ja kasutusaja määratlemise jaoks on plaanis teha dateeringuid söest ning luudest.

Teise eesmärgina on plaanis uurida luude ning esemete paiknemist kalmes. Kas ja kuidas on esemed ja luud kalmes koondunud ning kas selles võib näha mingisuguseid reeglipärasusi. Seni pole kalmetest leitud luude asukohale erilist tähelepanu pööratud ning nendest saadud info on selle tõttu täielikult kaotsi läinud. Samuti ei ole enamikest Lõuna-Eesti tarandkalmest leitud luid osteoloogiliselt määratud. Kui õnnestub tuvastada luude ja esemete komplekse, siis on selle põhjal võimalik teha oletusi esemete ning nendega seotud inimeste kohta, mida seni pole rooma rauaaja puhul olnud võimalik teha.

Kaevamisi juhatavad Tartu Ülikooli doktorandid Maarja Olli ja Anu Kivirüüt.

Järgmise postituseni!

Maarja, Anu

Lugemist / Further reading:

Kivirüüt, Anu. 2014. A comparative osteological and intra-site spatial analysis of tarand-graves. Magistritöö. (https://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/41912)

Lang, Valter. 2007. Pronksiaeg ja vanem rauaaeg Eestis. Estonian Archaeology, 3. Tartu. (http://www.arheo.ut.ee/EA3.htm)

Laul, Silvia. 2001. Rauaaja kultuuri kujunemine Eesti kaguosas (500 e.Kr – 500 p.Kr). – Muinasaja teadus, 9. Õpetatud Eesti Seltsi kirjad, 7. Tallinn.

Olli, Maarja. 2013. Rooma rauaaegsed ehted ja ornamendid Eestis. Magistritöö. (https://www.academia.edu/7666324/Rooma_rauaaegsed_ehted_ja_ornamendid_Eestis_Ornaments_and_Ornamentation_during_the_Roman_Iron_Age_in_Estonia_)

Valk, Heiki, Kama, Pikne, Olli, Maarja. 2012. Excavations on the Hill Forts of South-Eastern Estonia: Kõivuküla, Märdi, Truuta and Aakre. –  Archeological fieldwork in Estonia 2011 (http://www.arheoloogia.ee/ave2011/AVE2011_Valkjt_linnamaed.pdf)

 

Summary

Archaeological excavations at the Aakre Kivivare tarand-grave will start next week (from the 21st of July). Excavations are supervised by PhD students Maarja Olli and Anu Kivirüüt from the University of Tartu.

Aakre Kivivare grave is a typical Roman Iron Age tarand-grave which is dated according to the finds from the turn of the 2nd  and 3rd  centuries or the beginning of the 3rd century to the 5th century. It is over 50 meters long and about 30 meters wide.

Tarand-graves are communal burial places with rectangular above-ground stone wall enclosures which are called tarands. The dead are mostly cremated and the bones and most of the artefacts are scattered in the tarand-area.

This year’s excavations have two main goals.

First goal is to date the grave. In addition to the more general problem of dating based only on the finds, we have a more “local” problem. Next to the grave is located a hill-fort which first phase dates according to the radiocarbon date to the Pre-Roman Iron Age (3.–1. centuries BC). The second phase dates according to the finds and the radiocarbon date to the Pre-Viking and Viking Age (8.–10. centuries AD). Next to the hill-fort there is a settlement site which was excavated in 1972 –73 and the finds from those excavations are similar to the ones from the hill-fort. This means that the two sites were used at the same time. So we have a Pre-Roman Iron Age hill-fort, Pre-Viking and Viking Age hill-fort and a settlement site and a Roman Iron Age grave. We want to study (with the help of radiocarbon dating) whether the grave was used at the same time as the other sites.

The second goal is to study the location of the bones and of the artefacts. It is important to know whether there were any rules behind placing of the bones and artefacts to the grave and whether there can be distinguished any clear burial complexes. If we are able to distinguish them, further interpretations of how people and items were connected can be made.

 

Advertisements

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out /  Change )

Google photo

You are commenting using your Google account. Log Out /  Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out /  Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out /  Change )

Connecting to %s